(Toimetaja märkus: see artikkel, väljavõte ja tõlgitud UlinkMediast.)
Oma viimases aruandes „Asjade Internet: kiirendusvõimaluste hõivamine” ajakohastas McKinsey oma arusaamist turust ja tunnistas, et vaatamata viimase paari aasta kiirele kasvule pole turg suutnud täita oma 2015. aasta kasvuprognoosid. Tänapäeval seisab asjade Interneti rakendamine ettevõtetes juhtkonna, kulude, talentide, võrgu turvalisuse ja muude tegurite väljakutsetega.
McKinsey aruanne on ettevaatlik, et määratleda asjade internet andurite ja ajamite võrgustikuna, mis on ühendatud arvutisüsteemidega, mis suudavad jälgida või hallata ühendatud objektide ja masinate tervist ja tervist. Ühendatud andurid saavad jälgida ka loodusmaailma, inimeste ja loomade käitumist.
Selle määratluse kohaselt välistab McKinsey laia süsteemide kategooria, kus kõik andurid on mõeldud peamiselt inimese sisendi (näiteks nutitelefonide ja personaalarvutite) saamiseks.
Mis saab siis asjade interneti jaoks? McKinsey usub, et alates 2015. aastast on dramaatiliselt muutunud nii Interneti arendamise kui ka sisemise ja väliskeskkonna trajektoor, nii et see analüüsib üksikasjalikult tagatuule ja peatuule tegureid ning pakub arendussoovitusi.
Interneti -turul on kolm peamist tagatuule, mis põhjustab olulist kiirendust:
- Väärtuse tajumine: Interneti -projektide projektide teinud kliendid näevad üha enam rakenduse väärtust, mis on McKinsey 2015. aasta uuringuga võrreldes oluline paranemine.
- Tehnoloogiline areng: tehnoloogilise arengu tõttu pole tehnoloogia enam kitsaskoht IoT-süsteemide suuremahuliseks juurutamiseks. Kiirem arvutamine, madalamad hoiukulud, paremad aku tööiga, masinõppe areng… ajavad asjade Interneti.
- Võrguefektid: 4G -st 5G -ni on ühendatud seadmete arv plahvatuslikult kasvanud ning erinevate võrguprotokollide kiirus, maht ja latentsus on kõik suurenenud.
On viis peatuule tegurit, mis on probleemid ja probleemid, millega asjade Interneti areng üldiselt silmitsi seisma peab.
- Juhtimise taju: ettevõtted peavad asjade internetti üldiselt oma ärimudeli muutmiseks. Seega, kui IoT projekti juhib IT -osakond, on raske genereerida käitumise, protsessi, juhtimise ja toimingute vajalikke muutusi.
- Koostalitlusvõime: asjade Internet pole igal pool, kogu aeg, sellel on veel pikk tee minna, kuid praegu on Interneti -turul palju “Smokestacki” ökosüsteeme.
- Installimiskulud: Enamik ettevõtte kasutajaid ja tarbijaid peab Interneti -lahenduste installimist üheks suurimaks kuluprobleemiks. See on seotud eelmise vastutuule koostalitlusvõimega, mis suurendab paigaldamise raskust.
- Küberturvalisus: üha enam valitsusi, ettevõtteid ja kasutajaid pööravad tähelepanu asjade Interneti turvalisusele ning kogu maailmas asuvate asjade Interneti sõlmed pakuvad häkkeritele rohkem võimalusi.
- Andmete privaatsus: andmekaitseseaduste tugevdamisega erinevates riikides on paljude ettevõtete ja tarbijate jaoks muutunud privaatsus kõige oluliseks mureks.
Peatuulte ja tagatuulte ees pakub McKinsey seitse sammu Interneti-projektide edukaks kasutuselevõtuks:
- Määratlege asjade Interneti projektide otsuste tegemise ahel ja otsustajad. Praegu pole paljudel ettevõtetel Interneti-projektide jaoks selgeid otsustajaid ning otsustusõigus on hajutatud erinevates funktsioonides ja äriosakondades. Selged otsustajad on Interneti -projektide edukuse võti.
- Mõelge skaala algusest peale. Mitu korda köidab ettevõtteid mõni uus tehnoloogia ja keskenduge piloodile, mis lõppeb pideva piloodi „Piloot puhastusse”.
- Laske julgust mängu painutada. Ilma hõbekuulita - see tähendab, et ükski tehnoloogia ega lähenemisviis, mis võib olla häiriv - - mitmete asjade Interneti -lahenduste juurutamine ja rakendamine korraga, on lihtsam sundida ettevõtteid oma ärimudeleid ja töövoogusid muutma, et jäädvustada rohkem väärtust.
- Investeerige tehnilisse talenti. Asjade Interneti tehniliste talentide puuduse lahendamise võti pole mitte kandidaadid, vaid värbajad, kes räägivad tehnilist keelt ja kellel on tehnilised ärioskused. Kuigi andmeinsenerid ja peamised teadlased on kriitilised, sõltub organisatsiooniliste võimaluste edendamine andmete kirjaoskuse pidevast parandamisest.
- Põhimudelid ja protsessid ümber kujundada. Asjade Interneti projektide rakendamine ei ole ainult IT -osakondade jaoks. Ainuüksi tehnoloogia ei saa avada potentsiaali ja luua asjade Interneti väärtust. Ainult operatsioonimudeli ja äriprotsessi ümberkujundamisega võivad mõjutada digitaalreformi.
- Edendada koostalitlusvõimet. IoT-i praegune maastik, kus domineerivad killustatud, pühendunud, vlokaadiga juhitavad ökosüsteemid, piirab asjade Interneti võimet skaleerida ja integreerida, takistab asjade Interneti juurutamist ja suurendab kulusid. Ettevõtte kasutajad saavad koostalitlusvõimet kasutada hankekriteeriumina, et edendada mingil määral Interneti -süsteemide ja platvormide ühendamist. Promote koostalitlusvõime. IoT-i praegune maastik, kus domineerivad killustatud, pühendunud, vlokaadiga juhitavad ökosüsteemid, piirab asjade Interneti võimet skaleerida ja integreerida, takistab asjade Interneti juurutamist ja suurendab kulusid. Ettevõtte kasutajad saavad koostalitlusvõime kasutada hankekriteeriumina, et edendada mingil määral Interneti -süsteemide ja platvormide ühendamist.
- Kujundada ennetavalt ettevõtte keskkond. Ettevõtted peaksid püüdma ehitada oma asjade Interneti ökoloogia. Näiteks peaksime esmatähtsaks võrguturbeks alates esimesest päevast, valima usaldusväärsed tarnijad ja ehitama võrguturbe riskijuhtimise raamistiku tehniliste lahenduste kahest aspektist ja ettevõtte üldjuhtimisest, et tagada asjade turvalisuse lõpp-Internet.
Üldiselt usub McKinsey asjade Interneti, kasvades oodatust aeglasemalt, loob siiski märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Asjade interneti arengu aeglustav ja takistavad tegurid ei ole tehnoloogia ise ega enesekindluse puudumine, vaid operatiivsed ja ökoloogilised probleemid. Kas järgmise asjade arendamise etapi saab ajakavaga edasi lükata, sõltub sellest, kuidas asjade Interneti ettevõtted ja kasutajad nende kahjulike teguritega tegelevad.
Postiaeg: 22. november 20121