(Toimetaja märkus: see artikkel, väljavõte ja tõlgitud ulinkmediast.)
Oma viimases aruandes „Asjade internet: kiirenevate võimaluste tabamine” uuendas McKinsey oma arusaama turust ja tunnistas, et vaatamata viimaste aastate kiirele kasvule ei ole turg suutnud täita oma 2015. aasta kasvuprognoose. Tänapäeval seisavad asjade Interneti rakendamine ettevõtetes silmitsi väljakutsetega, mis tulenevad juhtimisest, kuludest, talentidest, võrguturbest ja muudest teguritest.
McKinsey aruanne on hoolikalt määratlenud asjade Interneti kui andurite ja täiturmehhanismide võrgustiku, mis on ühendatud arvutisüsteemidega, mis suudavad jälgida või hallata ühendatud objektide ja masinate tervist ja tervist. Ühendatud andurid võivad jälgida ka loodusmaailma, inimeste ja loomade käitumist.
Selles määratluses välistab McKinsey laia kategooria süsteeme, milles kõik andurid on peamiselt mõeldud inimese sisendi vastuvõtmiseks (nt nutitelefonid ja personaalarvutid).
Mis saab asjade internetist edasi? McKinsey usub, et ioti arengu trajektoor, aga ka sise- ja väliskeskkond on alates 2015. aastast dramaatiliselt muutunud, mistõttu analüüsib ta üksikasjalikult tagant- ja vastutuuletegureid ning annab arengusoovitusi.
On kolm peamist taganttuult, mis toovad iot-turul olulise kiirenduse:
- Väärtuse tajumine: Iot-projekte teinud kliendid näevad üha enam rakenduse väärtust, mis on McKinsey 2015. aasta uuringuga võrreldes märkimisväärne edasiminek.
- Tehnoloogiline areng: tehnoloogilise evolutsiooni tõttu ei ole tehnoloogia enam kitsaskoht iot-süsteemide laiaulatuslikul kasutuselevõtul. Kiirem andmetöötlus, madalamad salvestuskulud, parem aku tööiga, edusammud masinõppes... Asjade Internet juhivad.
- Võrguefektid: 4G-lt 5G-le on ühendatud seadmete arv plahvatuslikult kasvanud ning erinevate võrguprotokollide kiirus, võimsus ja latentsusaeg on suurenenud.
On viis vastutuuletegurit, mis on väljakutsed ja probleemid, millega asjade Interneti areng üldiselt peab silmitsi seisma.
- Juhtkonna arusaam: Ettevõtted näevad asjade internetti üldiselt pigem tehnoloogiana kui oma ärimudeli muutusena. Seega, kui iot-projekti juhib IT-osakond, on IT-l keeruline tekitada vajalikke muutusi käitumises, protsessis, juhtimises ja toimingutes.
- Koostalitlusvõime: Asjade Internet ei ole kõikjal, kogu aeg, selleni on veel pikk tee minna, kuid praegu on iot-turul palju „suitsukivide” ökosüsteeme.
- Paigalduskulud: enamik ettevõttekasutajaid ja tarbijaid peavad iot-lahenduste installimist üheks suurimaks kuluprobleemiks. See on seotud eelmise vastutuulega, koostalitlusvõimega, mis suurendab paigaldamise raskust.
- Küberturvalisus: Üha enam valitsusi, ettevõtteid ja kasutajaid pööravad tähelepanu asjade Interneti turvalisusele ning asjade Interneti sõlmed üle maailma pakuvad häkkeritele rohkem võimalusi.
- Andmete privaatsus: seoses andmekaitseseaduste tugevdamisega erinevates riikides on privaatsus muutunud paljude ettevõtete ja tarbijate peamiseks murekohaks.
Vastu- ja taganttuulega silmitsi seistes pakub McKinsey seitset sammu iot-projektide edukaks suuremahuliseks kasutuselevõtuks:
- Määratlege asjade Interneti projektide otsustusahel ja otsustajad. Praegu puuduvad paljudel ettevõtetel iot-projektide jaoks selged otsustajad ning otsustusõigus on hajutatud erinevates funktsioonides ja äriosakondades. Selged otsustajad on iot-projektide edu võtmeks.
- Mõelge algusest peale mastaabile. Sageli tõmbab ettevõtteid ligi mõni uus tehnoloogia ja nad keskenduvad piloodile, mis jõuab pideva piloodi "pilootpuhastustule".
- Julgust mängu painutada. Ilma hõbekuulita – see tähendab, et ükski tehnoloogia või lähenemine ei saa olla häiriv – mitme iot-lahenduse samaaegne juurutamine ja rakendamine muudab ettevõtete sundimise oma ärimudeleid ja töövooge suurema väärtuse saavutamiseks muutma lihtsamaks.
- Investeeri tehnilisse talenti. Asjade interneti tehniliste talentide puuduse lahendamise võti pole mitte kandidaadid, vaid tehnilist keelt valdavad ja tehniliste ärioskustega värbajad. Kuigi andmeinsenerid ja juhtivteadlased on kriitilise tähtsusega, sõltub organisatsiooniliste võimete areng andmepädevuse pidevast täiustamisest kõikjal.
- Kavandage ümber põhilised ärimudelid ja protsessid. Asjade Interneti projektide elluviimine ei ole ainult IT-osakondade jaoks. Tehnoloogia üksi ei suuda avada asjade Interneti potentsiaali ega luua selle väärtust. Ainult tegevusmudelit ja äriprotsessi ümber kujundades saab digireform mõju avaldada.
- Edendada koostalitlusvõimet. Praegune keskkond, kus domineerivad killustatud, sihtotstarbelised ja asukohapõhised ökosüsteemid, piirab selle mastaabi- ja integreerumisvõimet, takistab selle kasutuselevõttu ja suurendab kulusid. Ettevõtluskasutajad saavad koostalitlusvõimet hankekriteeriumina kasutada, et edendada mingil määral iot-süsteemide ja platvormide omavahelist sidumist.Edendada koostalitlusvõimet. Praegune keskkond, kus domineerivad killustatud, sihtotstarbelised ja asukohapõhised ökosüsteemid, piirab selle mastaabi- ja integreerumisvõimet, takistab selle kasutuselevõttu ja suurendab kulusid. Ettevõtluskasutajad saavad koostalitlusvõimet kasutada hankekriteeriumina, et edendada mingil määral iot-süsteemide ja platvormide omavahelist sidumist.
- Kujundage ennetavalt ettevõtte keskkonda. Ettevõtted peaksid püüdma oma ökoloogiat üles ehitada. Näiteks peaksime esimesest päevast eelistama võrguturvet, valima usaldusväärsed tarnijad ja üles ehitama võrguturbe riskijuhtimise raamistiku kahest tehniliste lahenduste ja ettevõtte juhtimise aspektist, et tagada asjade interneti turvalisus otsast lõpuni.
Üldiselt usub McKinsey, et asjade internet loob siiski märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset väärtust, kuigi kasvab oodatust aeglasemalt. Asjade interneti arengut aeglustavad ja takistavad tegurid ei ole tehnoloogia ise ega kindlustunde puudumine, vaid tegevus- ja ökoloogilised probleemid. See, kas iot arendamise järgmist sammu saab plaanipäraselt edasi lükata, sõltub sellest, kuidas iot-ettevõtted ja kasutajad nende ebasoodsate teguritega tegelevad.
Postitusaeg: 22.11.2021