(Toimetaja märkus: See artikkel on väljavõte ja tõlgitud ulinkmediast.)
Oma viimases aruandes „Asjade internet: kiirenevate võimaluste ärakasutamine“ ajakohastas McKinsey oma arusaama turust ja tunnistas, et vaatamata kiirele kasvule viimastel aastatel ei ole turg suutnud oma 2015. aasta kasvuprognoose täita. Tänapäeval seisab asjade interneti rakendamine ettevõtetes silmitsi väljakutsetega juhtimise, kulude, talentide, võrgu turvalisuse ja muude tegurite osas.
McKinsey aruanne defineerib asjade internetti hoolikalt kui andurite ja ajamite võrgustikku, mis on ühendatud arvutisüsteemidega, mis suudavad jälgida või hallata ühendatud objektide ja masinate tervist ja töökorda. Ühendatud andurid saavad jälgida ka loodusmaailma, inimeste ja loomade käitumist.
Selles definitsioonis välistab McKinsey laia kategooria süsteeme, kus kõik andurid on peamiselt ette nähtud inimese sisendi vastuvõtmiseks (näiteks nutitelefonid ja personaalarvutid).
Mis ootab asjade internetti ees? McKinsey usub, et asjade interneti arengu trajektoor, aga ka sise- ja väliskeskkond, on alates 2015. aastast dramaatiliselt muutunud, seega analüüsib ettevõte üksikasjalikult nii soodustavaid kui ka takistavaid tegureid ning pakub välja arengusoovitusi.
Asjade interneti turu olulist kiirendust soodustavad kolm peamist tegurit:
- Väärtuse tajumine: Kliendid, kes on teinud asjade interneti projekte, näevad üha enam rakenduse väärtust, mis on McKinsey 2015. aasta uuringuga võrreldes märkimisväärne edasiminek.
- Tehnoloogiline areng: Tänu tehnoloogilisele arengule ei ole tehnoloogia enam asjade interneti süsteemide laiaulatusliku juurutamise kitsaskohaks. Kiirem andmetöötlus, madalamad salvestuskulud, parem aku tööiga, masinõppe edusammud... on asjade interneti edasiviijad.
- Võrgu mõjud: 4G-lt 5G-le on ühendatud seadmete arv plahvatuslikult kasvanud ning erinevate võrguprotokollide kiirus, läbilaskevõime ja latentsus on suurenenud.
On viis vastutuuletegurit, mis on väljakutsed ja probleemid, millega asjade interneti arendamine üldiselt silmitsi seisab.
- Juhtkonna arusaam: Ettevõtted näevad asjade internetti üldiselt pigem tehnoloogiana kui ärimudeli muutusena. Seega, kui asjade interneti projekti juhib IT-osakond, on IT-l keeruline käitumises, protsessides, juhtimises ja toimingutes vajalikke muutusi genereerida.
- Koostalitlusvõime: Asjade internet ei ole kõikjal ja kogu aeg olemas, sellel on veel pikk tee minna, kuid asjade interneti turul on praegu palju „korstna” ökosüsteeme.
- Paigalduskulud: Enamik ettevõtte kasutajaid ja tarbijaid peab asjade interneti lahenduste paigaldamist üheks suurimaks kuluprobleemiks. See on seotud eelmise vastutuulega – koostalitlusvõimega –, mis suurendab paigaldamise raskust.
- Küberturvalisus: Üha enam valitsusi, ettevõtteid ja kasutajaid pöörab tähelepanu asjade interneti turvalisusele ning asjade interneti sõlmed üle maailma pakuvad häkkeritele rohkem võimalusi.
- Andmete privaatsus: Andmekaitseseaduste karmistumisega erinevates riikides on privaatsusest saanud paljude ettevõtete ja tarbijate jaoks peamine mure.
Vastu- ja taganttuule ees pakub McKinsey seitse sammu asjade interneti projektide edukaks laiaulatuslikuks juurutamiseks:
- Määratlege asjade interneti projektide otsustusahel ja otsustajad. Praegu puuduvad paljudel ettevõtetel asjade interneti projektide jaoks selged otsustajad ning otsustusõigus on hajutatud erinevate funktsioonide ja äriosakondade vahel. Selged otsustajad on asjade interneti projektide edu võti.
- Mõtle ulatusele algusest peale. Tihti tõmbab ettevõtteid ligi mõni uus tehnoloogia ja nad keskenduvad pilootprojektile, mis lõpeb pideva pilootprojekti „pilootprojekti puhastustules“.
- Olge julged mänguga liituda. Ilma imerohuta – st ilma ühegi tehnoloogia või lähenemisviisita, mis võiks olla murranguline – muudab mitme asjade interneti lahenduse samaaegne juurutamine ja rakendamine ettevõtete sundimise oma ärimudeleid ja töövooge muutma, et luua rohkem väärtust.
- Investeerige tehnilisse talenti. Asjade interneti tehniliste talentide puuduse lahendamise võti ei ole mitte kandidaadid, vaid värbajad, kes räägivad tehnilist keelt ja omavad tehnilisi ärioskusi. Kuigi andmeinsenerid ja peateadlased on üliolulised, sõltub organisatsioonilise võimekuse edendamine andmepädevuse pidevast täiustamisest kõikjal.
- Kujundage ümber peamised ärimudelid ja protsessid. Asjade interneti projektide rakendamine ei ole ainult IT-osakondade pärusmaa. Ainuüksi tehnoloogia ei suuda avada asjade interneti potentsiaali ja luua väärtust. Digitaalsel reformil on mõju ainult äritegevuse mudeli ja protsesside ümberkujundamise kaudu.
- Koostalitlusvõime edendamine. Praegune asjade interneti maastik, kus domineerivad killustatud, spetsiaalsed ja virtuaalsel asukohal põhinevad ökosüsteemid, piirab asjade interneti skaleerimis- ja integratsioonivõimet, takistab asjade interneti juurutamist ja suurendab kulusid. Ettevõtted saavad koostalitlusvõimet hankekriteeriumina kasutada, et teatud määral edendada asjade interneti süsteemide ja platvormide omavahelist ühendamist.
- Kujundage ennetavalt ettevõtluskeskkonda. Ettevõtted peaksid püüdma luua oma asjade interneti ökoloogia. Näiteks peaksime esimesest päevast alates seadma esikohale võrgu turvalisuse, valima usaldusväärsed tarnijad ja looma võrgu turvalisuse riskijuhtimise raamistiku, mis põhineb kahel tehnilistel lahendustel ja ettevõtte juhtimisel, et tagada asjade interneti terviklik turvalisus.
Üldiselt usub McKinsey, et asjade internet, kuigi see kasvab oodatust aeglasemalt, loob siiski märkimisväärset majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. Asjade interneti arengut aeglustavad ja takistavad tegurid ei ole tehnoloogia ise ega usalduse puudumine, vaid operatiivsed ja ökoloogilised probleemid. See, kas asjade interneti arendamise järgmist sammu saab plaanipäraselt edasi lükata, sõltub sellest, kuidas asjade interneti ettevõtted ja kasutajad nende negatiivsete teguritega tegelevad.
Postituse aeg: 22. november 2021